Põlevkivi

Konverents "PÕLEVKIVI - võimalused koostööks", 10.11.2011

2011-11-10T21:31:00.000-08:00

10. novembril 2011 toimus Jõhvi Kontserdimajas juba kolmas Põlevkivi teemaline koostöökonverents mille teemaks sellel aastal oli "PÕLEVKIVI - võimalused koostööks".

Konverentsi eesmärgiks oli koostöövõimaluste arendamine erinevate sektorite (haridus, teadus - ettevõtlus - ühiskond) vahel põlevkiviga seotud valdkondade tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu tagamiseks.

Konverentsi I sesiooni teemal "Kas ettevõtjad oskavad tellida ja haridusasutused koolitada spetsialiste?" modereeris Mäeinstituudi direktor professor Ingo Valgma.

Jõuti edasi mitmetes olulistes koostööteemades ja tõstatati teravaid probleeme.

From Konverents "PÕLEVKIVI - võimalused koostööks", 10.11.2011

Mäekonverentsid: Konverents "PÕLEVKIVI - võimalused koostööks", 10.11.2011

2011-11-10T19:29:00.000-08:00

Mäekonverentsid: Konverents "PÕLEVKIVI - võimalused koostööks", 10.11.2011: 10. novembril 2011 Jõhvi Kontserdimajas kell 10.00 - 16.00 toimub konverents teemal "PÕLEVKIVI - võimalused koostööks". Konverentsi eesmärgiks on koostöövõimaluste arendamine....

Mäeõpiku blogi: Shale gas - a game changer

2011-10-28T05:29:00.000-07:00

Mäeõpiku blogi: Shale gas - a game changer: Selline on viimase 3 aasta ja muidugi 2011. aasta kullapalavik. Ennustatakse, et järgnevad 100 aastat on USA sõltumatu kildagaasi tootja ja ...

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

XI põlevkivipäev "Põlevkivi - Eestimaise vedelkütuse allikas", 25.10.2011

2011-10-25T10:43:00.000-07:00

25. oktoobril 2011 toimus XI põlevkivipäev mille teemaks oli "Põlevkivi - Eestimaise vedelkütuse allikas".

Päev oli jagatud kolme sessiooni. Esimene sessioon hõlmas ettekandeid põlevkivi kaevandamisest, teine sessiooni teemaks oli "Põlevkivist vedelkütuseni" ja kolmanda sessiooni teema oli "Tulevik on roheline?".

Tehti ka esimene autosõit Eesti Energias põlevkivist toodetud diiselkütusega.

Mäeinstituudist osalesid Enno Reinsalu, Veiko Karu, Vivika Väizene ja Margit Kolats.

From XI põlevkivipäev, 25.10.2011

Ingo Valgma osaleb kildagaasi programmis

2011-10-19T01:48:00.000-07:00

Ingo Valgma osaleb kildagaasi programmis

Mäeinstituudi direktor professor Ingo Valgma osaleb oktoobri lõpus USA-s kildagaasi teemalises programmis (Baltic Regional Global Shale Gas Initiative (GSGI)). Eesti on kildagaasi teemaga seotud läbi põlevkivi ja kildakasutamise tehnoloogiate.

Mis on kildagaas?

Vt. ka: http://mi.ttu.ee/polevkivi/

https://www.asdreports.com/shopexd.asp?id=22082&desc=

https://www.asdreports.com/news.asp?pr_id=68

Uus-Kiviõli kaevandamisluba anti Eesti Energiale - Äriuudised - E24.ee

2011-10-11T06:31:00.000-07:00

Uus-Kiviõli kaevandamisluba anti Eesti Energiale - Äriuudised - E24.ee:

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

Otsime andekaid geotehnolooge

2011-10-05T03:39:00.000-07:00

Mäeõpiku blogi: Otsime andekaid geotehnolooge: EE võttis kätte ja kutsub tulevasi Mäeinsenere tööle. See on positiivse trendi algus. From Geotehnoloogia

Eesti Energia koolitab tulevasi naftakeemikuid välismaal | Põhjarannik

2011-09-30T21:22:00.000-07:00

Eesti Energia koolitab tulevasi naftakeemikuid välismaal | Põhjarannik:

Lugu tööjõust

2011-08-29T06:34:00.000-07:00

Energeetikas pole tööjõupõua leevenemist oodata

24. august 2011 SIRLE SOMMER-KALDA

Põlevkivi kaevandamine on ainus energeetika alamharu, kus kõrgharituid on enam kui kõrgharidust eeldavaid ametikohti. Valdav osa neist üleharitutest teeb oskustööliste tööd, olles ametis allmaatöölisena, lukksepana, buldooserijuhina vms. Pilt on tehtud Estonia kaevanduses.

Värske energeetikasektori tööjõu uuring näitab, et tööjõupuudus kummitab ka järgneva kümne aasta jooksul ja eeskätt on probleeme pensionile siirduvate kõrgharitud spetsialistide asendamisel.

Eesti elektritööstuse liidu tellitud uuringust selgus, et lähema kümne aasta jooksul vajavad Eesti energeetikaettevõtted üle 6000 uue töötaja, mis on umbes kolmandik 2010. aastal energeetikasektoris hõivatuist. Eestis keskmiselt on samal ajal tarvis asendada 10-20 protsenti olemasolevatest ja pensioniikka jõudvatest töötajatest.

Eelkõige on puudujääk kõrgharidusega spetsialistide osas. Uuringu läbiviijad tõdesid, et kui inseneriteaduste lõpetajate hulk ja nende energeetikasse tööleminek järgmise kümne aasta jooksul oluliselt ei muutu, võib sektoris kümne aasta perspektiivis oodata kõrgharidusega spetsialistide nappust ning kutseharidusega koolilõpetajate ülejääki. Kõrgharidusega uusi töötajaid on puudu ennekõike kaevandamise ja rikastamise, mehaanika ja metallitöö ning elektroonika ja automaatika erialadel.

Enam eakaid töötajaid

Uuringu üks autoritest, Jaanika Meriküll Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskusest RAKE selgitas, et tööjõuvajaduse prognoosi tehes lähtuti sektori arengustsenaariumidest ning sellest, kui palju on vaja asendada inimesi, arvestades oodatavat eluiga ja pensionile siirdumist. “Põhiline tööjõuvajadus tuleneb vajadusest inimesi asendada, mitte valdkonna kasvust või kahanemisest,” ütles ta.

Energeetikasektori iseärasusena tõi Meriküll välja, et seal on teistega võrreldes oluliselt enam kõrges eas töötajaid, st suur osa personalist vajab asendamist 10-15 aasta jooksul. Kuna 30-50aastasi on energeetikas Eesti keskmisel tasemel, ei tohiks 15-30 aasta pärast probleem enam nii terav olla. Kuid kõige nooremaid – 25-35aastasi – on taas Eesti keskmisest oluliselt vähem.
ASi Eesti Energia Kaevandused personalijuht Anneki Teelahk arvas, et pilt pole siiski nii mustvalge, kui uuringust paistab. “Teades meie insenere, on nad tegelikult väga vitaalsed. Nad on nõus töötama pikemat aega ja töötavadki kauem. Ja teiseks, kui me räägime, et ei ole tulemas järelkasvu, siis see pole ainult kõrgkoolide ja kutsehariduskeskuste teema. On ka paindlikumad meetodid, näiteks hiljutine noorte töötute ümberõpe allmaatöölisteks Innola projekti raames.”

Merikülli sõnul näitab ka uuring, et energeetikas töötatakse kõrgema eani, ent kuna tegemist on väga maskuliinse sektoriga, paneb Eesti meeste madal keskmine eluiga ühel hetkel piiri ette. “Ja kui rääkida töötute täiendusõppest, siis see puudutab eelkõige kutseharidusega spetsialiste. Töötuid pole siiski sageli võimalik kõrgharidusega insenerideks ümber õpetada.”

Erialad atraktiivsemaks

Teelahk kinnitas, et järelkasvu teema on ettevõttele väga oluline ja ligemale 12 aastat tagasi kasutusele võetud meetmed inseneride toomiseks Ida-Virumaale on jätkuvalt käigus. “Esimesed stipendiaadid töötavad meil juba pikemat aega ja igal aastal lisandub ettevõttesse ka uusi mäeinsenere.”

Riigikogu liige ja varasem Eesti Põlevkivi juht Lembit Kaljuvee avaldas kartust, et ainult stipendiumiprogrammist ei piisa. “Üks konkreetne asi, mis mul jäi pooleli, kui läksin neli aastat tagasi riigikogusse, oli energeetika teadus- ja arenduskeskuse loomine, mis viiks ettevõtted kokku õppeasutustega. Selle juurde peaks tagasi tulema. Samuti peaksid ettevõtted rohkem panustama energeetikasektori erialade populariseerimisele.”

Üks uuringu läbiviijatest, poliitikauuringute keskuse Praxis projektijuht Katrin Pihor nõustus, et tuleks parandada energeetikasektori erialade turundust ja mõelda tõsiselt sellele, kuidas valdkonna erialasid atraktiivsemaks muuta. “Õpingute katkestajate hulk on energeetikasektoris Eesti keskmisest kõrgem, sest tegemist on keerukate erialadega.”

Pihori hinnangul olukord muutuks, kui selle valdkonna sisseastujate hulgas tekiks konkurents. “Praegu on hea, kui avaldusi tuleb sama palju, kui on õppekohti, see tähendab, et saadakse riismed – noored, kes mõtlevad, et kui mujale sisse ei saa, siis sinna ikka. Seetõttu on ka väljakukkumine kerge tulema.”

Et juhuslikke noori satuks energeetikaerialadele vähem, võiks Pihori arvates mõelda mõnes gümnaasiumis eelkutseõppe sisseviimisele, mis annaks võimaluse seda sektorit “nuusutada”. “Näiteks masinaehituse ja metallitöö vallas on paar head näidet, kus on tehtud gümnaasiumiosas eelkutseõpet. See aitab õppijal aru saada, mida see valdkond endast kujutab ja kas ta tahab seda tulevikus teha või mitte.”

http://pr.pohjarannik.ee/?p=1947

"Uudne" e. uus pinnasepump

2011-08-25T23:18:00.000-07:00

Eesti Energia tõstab Narva elektrijaamade tuhaärastussüsteemi töökindlust
25.08.2011 0:52

Eesti Energia Narva Elektrijaamad võtavad kasutusele uudse pinnasepumba, mis hakkab puhastama tuhaärastussüsteemi settetiike ja kanaleid. Pinnasepump tõstab tuhaärastuse töökindlust ja on senistest masinatest efektiivsem. Investeeringu suurus on 500 tuhat eurot.

Seadme abil saab tuha ja vee segu pumbata veekogust 3-4 km kaugusele ja ca 50 meetri kõrgusele ehk otse tuhaväljale. Eesti Energia Tehnoloogiatööstuse tütarettevõtte Eesti Energia Hoolduskeskuse poolt soetatud pinnasepump on vette lastud. Sel ja järgmisel nädalal toimuvad torudega varustatud väikelaeva meenutava seadme käivitus- ja seadistustööd ning ühendamine peatorustikuga. Tööd Eesti elektrijaama tuhaväljal alustab pinnasepump järgmisel nädalal.

Eesti Energia Narva Elektrijaamade juhatuse esimees Tõnu Aas selgitas, et kanaleid ja tiike on elektrijaamades ka varem puhastatud, kuid vanemate masinatega ning väiksemas koguses. Praegu tagastavad Narva elektrijaamad tuhaväljale 1-2% aasta jooksul ladestatud tuhast. „Eesti elektrijaama tuhaväljale suuname aastas ligikaudu 1,5 mln tonni tuhapulpi (tuha ja vee segu) ja sellest tuleb meil igal aastal tuhaväljale tagasi pumbata vähemalt 150 tuhat tonni. See töö on äärmiselt oluline nii elektrijaamade tõhusa toimimise kui ka keskkonnasõbralikuma tootmise tagamisel," selgitas Tõnu Aas.

Eesti Energia Tehnoloogiatööstuse juhatuse esimees Rein Ungerti sõnul läbisid uudsel tehnoloogial põhineva masinaga tööle hakkavad inimesed spetsiaalse väljaõppe Saksa masinaehitusettevõttes Senwatec.

Uudse pinnasepumba kasutuselevõtt on väävlipüüdmisseadmete paigaldamise kõrval veel üks projekt, millega Narva elektrijaamad panustavad elektritootmise keskkonnamõju vähendamisse.

Homseni kestab lisavastuvõtt geotehnoloogia eriala tasuta kohtad...

2011-08-09T04:29:00.000-07:00

Geotehnoloogia: Lisavastuvõtt geotehnoloogia eriala tasuta kohtad...: "Kuni 10. augustini 2011 toimub lisavastuvõtt geotehnoloogia eriala tasuta e. riigieelarvelistele bakalaureuse õppekohtadele! Tule õpi korr..."

Skeptik USA põlevkivist

2011-08-04T12:08:00.001-07:00

USA põlevkiviskeptik: “Teie plaanid siin Ameerikas kõlavad veidi spekulatiivselt.”

(17)

Mart Zirnask

04. august 2011 00:06

Colorado osariigis elav energeetikaekspert Randy Udall räägib, mida ta arvab Eesti Energia kavast Utah’s põlevkiviõli toota.

Randy Udalli on nimetatud Ameerika üheks juhtivaks põlevkivikriitikuks. Sõbraliku, isegi vanaisaliku häälega Udall on Eesti Energia – ameeriklastele Enefiti – tegemistega ilmselgelt kursis ja ütleb, et see on tema jaoks väga põnev firma.

Härra Udall, Enefiti esindajad on Ameerika vahet käinud – olete te nendega ka isiklikult kohtunud?

Noh, ma kuulasin Salt Lake Citys ühte teie selli. Noor, energiline, rääkis väga head inglise keelt. Jättis mulle väga hea mulje. Aga...

Ma olen väga skeptiline, et Ameerikas võiks olla suur põlevkivitööstus. Arvan, et sellest ei saa kunagi tõsist äri.

Miks nii?

Vedelkütusena on põlevkivi globaalselt väga väike tegija.

Samas loodab Enefit seda Ameerikas paremini kätte saada, sest kihid on paksemad.

Nojah. Meile siin öeldakse ka: kuulge, teil on põlevkivi neli korda rohkem kui Saudi-Araabial tavanaftat. Te upute põlevkivisse! Teil on seda triljoneid tonne! Teil on piisavalt põlevkivi, et toota iga päev miljon barrelit õli 400 aastat järjest!

See on kõik tõsi, aga mõttetu ja tähtsusetu jutt, sest meie põlevkivi on nigel, väga madala kvaliteediga ressurss ja parim osa sellest asub vähemalt 300 meetri sügavusel. Teil Eestis on see peaaegu maapinnal.

Muide...

(Udall peab väikese pausi. Võib-olla ka pisut valib sõnu.) Mõnikord ma mõtlen, kui olen lugenud asju, mida Enefiti juht ütleb – et kõik see kõlab natuke nagu aktsiainvesteering. Et nad teevad ära eeltöö ja ikkagi loodavad, et mõni suurem firma ostab nad 3-4 aasta pärast üle.

Põlevkivi on teie Apple’i arvuti. Midagi, mille teie olete välja nuputanud ja milles olete tõesti omal moel maailma juhtriik. Eesti – põlevkivi ja Skype’i maa!

Aga ikkagi kõlavad isegi teie plaanid siin Ameerikas veidi spekulatiivselt.

Põlevkivi kaevandamine läheb üha kallimaks | Põhjarannik

2011-07-16T11:48:00.000-07:00

Põlevkivi kaevandamine läheb üha kallimaks | Põhjarannik

TTÜ MÄEINSTITUUT: UTAH' kõrged ametnikud TTÜ-s ja Ida Virumaal - 28....

2011-06-28T11:59:00.000-07:00

TTÜ MÄEINSTITUUT: UTAH' kõrged ametnikud TTÜ-s ja Ida Virumaal - 28....: "28.06.2011 külastas UTAH' kõrgete ametnike delegatsioon TTÜ-d Virumaa Kolledzis ja Ida-Viru Maavalitsuses, kus TTÜ põlevkiviteadust esindas ..."

Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised

Kütus põlevkivist

2011-06-15T05:35:00.000-07:00

VKG loodab aastaks 2020 katta pea kogu Eesti diislikütuse vajaduse

09.06.2011, 14:27 Loe kommentaare (2)

Viru Keemia Grupp on mõne aasta pärast alustamas diislikütuse tootmist ning aastaks 2020 loodetakse oma tehases toota nii palju kütust, mis kataks 80% Eesti diislivajadusest.

„Eestis toodetakse aastas kokku sama palju diislikütust kui on USA-l ühe päeva 20-30%-ne kütusevajadus. Meie tehas toodaks 80% meie riigi diislivajadusest,“ rääkis täna toimunud VKG põlevkiviõli tootmise väärtusahela majandusliku mõju analüüsi tutvustusel VKG juhatuse liige ja arendusdirektor Jaanus Purga.

VKG tellitud uuringust selgus, milline on põlevkiviõli tööstuse strateegiline tähtsus ja loodav lisandväärtus kogu Eesti majandusele, rääkis VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa. "VKG põlevkiviõli väärtusahela äritegevusega seotud aastane mõju on täna Eesti SKT-le 132 miljonit eurot. VKG põlevkiviõli tootmisega seotult saab tööd ligi 3200 inimest. Äritegevus toob aastas riigile maksutulusid 29,4 miljonit eurot, mis on 0,6% Eesti 2010 aasta maksutulust. Kokku moodustas meie õlitootmine 0,9 % Eesti 2010.aasta SKT-st.,“ lausus Rohumaa

Rohumaa märkis, et uuringu kohaselt on uue vastavatud Petroter õlitehase väärtusahela mõju majandusele on väga suur. „Eesti SKT suureneb 0.3% ehk 43 miljonit eurot ja maksutulud suurenevad 9.7 miljonit eurot. Otseselt ja kaudselt leiab tööd 1040 töötajat. Eesti ekspordibilanss suureneb 25 miljoni euro ehk 5% võrra,“ lisas Rohumaa.

Uuringu teostaja PWC esindaja Teet Tender sõnas, et põlevkiviõli tootmise positiivne mõju ekspordile ja väliskaubandusbilansile oleks aastas 77,2 miljonit eurot, mis moodustab 0,9% Eesti 2010. aasta koguekspordist.

Uuringust selgus ka VKG lisandväärtus, mis on 42 100 eurot töötaja kohta. Eestis keskmiselt on lisandväärtus töötaja kohta 25 400 eurot. Keemiatööstusest veelgi kõrgemat lisandväärtust loovad, finants ja kindlustussektor, energeetika, ütles Rohumaa.

http://www.toostusuudised.ee/article/2011/6/9/vkg_loodab_aastaks_2020_katta_pea_kogu_eesti_diislikutuse_vajaduse

Hea palk, vana tõde

2011-06-15T05:00:00.001-07:00

Mäetööstuses jätkub palgakasv ka teises kvartalis

27.05.2011, 10:15 Lisa kommentaar

Kuigi mäetööstus oli statistikaameti avaldatud I kvartali palgastatistika järgi üks kiireima palgakasvuga sektor, toimus Eesti Energia Kaevandustes viimane suurem palgatõus tänavu aprillis.

Ettevõtte teatel toimus tänavu palgatõus uue kollektiivlepingu jõustumisel 1. aprillil. Eelkõige tõusis palk töötajatel, kelle töötasu oli seni madalam turu keskmisest. Ajatööliste põhipalk tõusis 11%. „Ajatööliste põhitasu tõus puudutas ligi 1500 inimest, kelle palgatase oli ettevõtte madalaim ning on püsinud muutumatuna juba kolm aastat,“ selgitas Eesti Energia Kaevanduste juhatuse esimees Veljo Aleksandrov ajatööliste palgataseme korrigeerimise vajadust.

Aprillist tõusis ka tükitööliste, kelle tasu on seotud tootmismahtudega, tükitasu 5% võrra. Kuna viimased aastad olid tootmises edukad, siis avaldas see mõju ka tükitööliste töötasudele. Aprillis toimunud tükitöö palgatõus puudutab umbes 1000 töötajat.

http://www.toostusuudised.ee/article/2011/5/27/maetoostuses_jatkub_palgakasv_ka_teises_kvartalis

Vanad varud uues kuues

2011-06-15T04:47:00.000-07:00

Eesti Energia Kaevandused said loa uutele põlevkivarudele

13.06.2011, 12:51 Lisa kommentaar

Eesti Energia Kaevandused said loa kaevandada Vanaküla karjääriväljalt 1,2 miljonit tonni põlevkivi.

Keskkonnaministeerium kinnitas Eesti Energia Kaevanduste taotluse väljastada Vanaküla karjäärivälja kiilutükilt 1,2 miljonit tonni põlevkivi, mis on plaanis välja kaevata tuleva aasta juuniks. „Tegemist on alaga, mis on kiilutükk tänases Vanaküla karjääris ning otstarbekas kaevandada koos Aidu varudega,“ selgitas Eesti Energia Kaevanduste juhatuse esimees Veljo Aleksandrov. Aleksandrov toonitas, et tegemist ei ole uue karjääri avamisega. „Vanaküla karjäärist tuleva põlevkivi rikastamiseks saame kasutada Aidu rikastusvabrikut ning tööde teostamisel Aidu tehnikat ja inimesi,“ täpsustas ta.

Põlevkivivaru väljastamisel lõhketöid ei tehta ning peale tööde lõppu ala korrastatakse. Vanaküla karjääris hakkab tööle kümmekond inimest.
Eesti Energia Kaevandused on Eesti Energia kontserni kuuluv ettevõte, mis tegeleb põlevkivi kaevandamisega varustamaks elektri- ja õlitootjaid kütuse ning toorainega. Ettevõttel on kaks kaevandust ja kaks karjääri ning raudteeveoga tegelev üksus. Eesti Energia Kaevandustes töötab enam kui 3000 inimest eelkõige Ida-Virumaalt.

http://www.toostusuudised.ee/article/2011/6/13/eesti_energia_kaevandused_said_loa_uutele_polevkivarudele

Kaevanduste täitmine vs. tagasitäitmine

2011-06-12T07:33:00.000-07:00

Kaevanduste täitmine vs. tagasitäitmine

Eestis on olnud kümmekond kaevandust

2011-05-23T20:14:00.000-07:00

Eestis on olnud kümmekond kaevandust

Aidu karjäärist

2011-05-20T23:37:00.000-07:00

http://pr.pohjarannik.ee/?p=979

Eesti Energia tahab avada uue kaevanduse

19. mai 2011

ERIK GAMZEJEV

Aidu karjääris on jäänud põlevkivi kaevandada veel ühe aasta jagu. Lõuna pool ja sügavamal asuvad varud on kavas maa peale tuua kavandatava allmaakaevanduse kaudu.

Eesti Energia Kaevandused tahab kasutusele võtta Aidu kolmanda põlevkivivälja, kus varud on aga nii sügaval, et nende kättesaamiseks tuleb rajada allamaakaevandus.

Praegusest Aidu karjäärist lõunasse jääva Aidu kolmanda põlevkivimaardla varude suuruseks on ettevõtte teatel 6,3 miljonit tonni kaubapõlevkivi ning aastaseks toodanguks on planeeritud 2,4 miljonit tonni. See tähendab, et kavandatavast kaevandusest võetakse põlevkivi välja vähem kui kolme aastaga.

300 töökohta

Tulevases allmaakaevanduses saaks tööd ligemale kolmsada inimest, kellele ettevõttel poleks muidu tööd pakkuda, kui praegune Aidu karjäär 2012. ning Viru kaevandus 2013. aastal varude ammendumise tõttu kinni lähevad.

Eesti Energia Kaevanduste juhatuse esimehe Veljo Aleksandrovi sõnul jääb Aidu ja Viru sulgemisel ettevõttel vajalikust aastatoodangust puudu neli miljonit tonni kaubapõlevkivi. “Seda on võimalik katta Estonia kaevanduse võimsuse tõstmise ja Aidu kolmanda kaevevälja kasutuselevõtmisega,” selgitas Aleksandrov, lisades, et see võimaldaks kuni 2016. aastani, mil peab käiku minema Uus-Kiviõli kaevandus, kindlustada vajaliku põlevkivikogusega nii elektrijaamad kui õlitehased.

Eesti Energia on Aidu kolmanda kaevevälja kaevandamisloa taotluse esitanud juba 2006. aastal ja seda tänavu täpsustanud. Aidu III põlevkivikaevanduse keskkonnamõjude hindamise programm on Aleksandrovi sõnul kinnitatud, läbi on viidud hange keskkonnamõjude hindamise läbiviija leidmiseks ning hetkel oodatakse keskkonnaministeeriumi nõusolekut keskkonnamõjude hindamisega alustamiseks.

Aleksandrov sõnas, et positiivse stsenaariumi korral võiksid läbindustööd alata aasta pärast ning põlevkivi tootmine kahe aasta pärast.

Aidu kolmas mäeeraldis asub Aidu praegusest karjäärist lõunas, peamiselt Mäetaguse, aga osaliselt ka Maidla valla territooriumil. Idas ja lõunas piirneb mäeeraldis suletud ja veega täitunud Kohtla kaevandusega, läänes Ojamaa jõega. Põlevkivikihid asuvad 23-27 meetri sügavusel.

Kaevandamisloa taotluse kohaselt on kavas sealt saada nii kütte- kui õlikivi. Varude kaevandamiseks on kavas kasutada tulptervikutega kamberkaevandamisviisi. Kaevis rikastatakse Aidu karjääri rikastusvabrikus ning vedu sinna hakkab toimuma mööda olemasolevaid Aidu karjääri tranšeesid.

Kokkulepped kohalikega

2012. aastal suletavasse Aidu karjääri on kavas rajada sõudekanal ja veespordikeskus. Veljo Aleksandrov kinnitas, et põlevkivi kaevandamine Aidu kolmandal väljal ei mõjuta sõudekanali ehitust ega sunni tähtaegu nihutama.

Tema sõnul on Eesti Energia Kaevanduste esindajad kohtunud nii Mäetaguse kui Maidla valla esindajatega ning jõudnud kokkuleppele, et töid korraldatakse sel viisil, mis mõjutab minimaalselt kohalikke elanikke.

Mäetaguse vallavanem Aivar Surva märkis, et probleemid võivad ilmneda keskkonnamõju hindamise käigus. “Isiklikult arvan, et kuna selle kaevevälja vahetus läheduses inimesi ei ela, siis ei tohiks seal põlevkivi kaevandamine erilist vastuseisu tekitada,” sõnas ta.

Põlevkivijäätmed - Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

2011-04-26T12:47:00.000-07:00

Põlevkivijäätmed - Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Mati Pallasma: kas põhjendatud optimism või kontrollimatu avantürism? - Arvamus - E24.ee

2011-04-06T07:27:00.000-07:00

Mati Pallasma: kas põhjendatud optimism või kontrollimatu avantürism? - Arvamus - E24.ee

Maa Vara: PÕLEVKIVI KASUTAMISE ARENGUKAVAD ON TSÜKLIS

2011-04-06T07:26:00.000-07:00

Maa Vara: PÕLEVKIVI KASUTAMISE ARENGUKAVAD ON TSÜKLIS

Department of Mining: Defense of doctoral thesis by Tarmo Tohver 27.04.2...

2011-03-13T07:36:00.000-07:00

Department of Mining: Defense of doctoral thesis by Tarmo Tohver 27.04.2...: "Doctoral thesis Utilizationof Waste Rock From Estonian Oil Shale Mining by Tarmo Tohver will be defended on 27.04.2011 at 10.00 AM, Ehita..."

http://www.mineprofs.org/

ENEFIT, WITH ITS PROVEN AND PROPRIETARY TECHNOLOGY, TO BEGIN DEVELOPING THE VAST OIL SHALE RESOURCES IN THE UNITED STATES

2011-03-12T07:17:00.000-08:00

www.enefit.com/americanoil

ENEFIT, WITH ITS PROVEN AND PROPRIETARY TECHNOLOGY, TO BEGIN DEVELOPING THE VAST OIL SHALE RESOURCES IN THE UNITED STATES.

The Shareholders of Oil Shale Exploration Company (“OSEC”) and Eesti Energia, internationally known as Enefit, are pleased to announce the successful negotiation and execution of a Stock Purchase Agreement. OSEC is an oil shale exploration and development company that has been involved in shale oil development since 2005, and was awarded the only oil shale research, development and demonstration lease in Utah. OSEC holds the largest non-governmentally owned oil shale resources in the State of Utah. Enefit is planning to construct an oil shale plant that will have a capacity of 57,000 barrels of shale oil per day at full production.

“It is a unique opportunity for Estonia to be able to provide one of the largest countries in the world with something they need – technology – which enables them to utilize their domestic oil shale resource and therefore increase the country’s energy independence,” commented Enefit’s CEO, Sandor Liive.

The transaction will close after receiving approval from the Committee on Foreign Investment in the United States (CFIUS). According to the agreement, the price of the transaction will not be disclosed.

By acquiring OSEC, Enefit will obtain over 3.1 billion tons of in place oil shale resource that contains nearly 2.1 billion recoverable barrels of oil. Enefit looks forward to continuing the work started by OSEC, with the aim of utilizing the Enefit technology to develop a modern commercial shale oil industry in Utah. OSEC and Enefit envision this facility as not only being a leader in its field, but also creating long term stable jobs and economic benefits for the local community, state, and federal governments through the payment of taxes and royalties.

Once the transaction has closed, Enefit will focus on developing its oil shale projects in Estonia, Jordan, and the US. In Jordan, Enefit is developing two oil shale projects in cooperation with its strategic partners YTL Power International (YTLPI) and Near East Investment (NEI): (1) an oil shale fired power plant of up to 900 MW, and (2) a 38,000 bbl/day shale oil plant. Enefit` s concession area is part of the largest oil shale deposit in Jordan, and is estimated to contain over 2 billion tons of oil shale and nearly 1 billion barrels of shale oil. Under certain conditions, Enefit` s concession area can be expanded, in which case the total resource under the concession would be approximately 4 billion tons of oil shale.

Enefit, through its joint venture with the international engineering company Outotec, has designed and is currently building a new generation shale oil plant, the Enefit280. While using the oil shale mined in Estonia and working at its full capacity, the new plant will process 2.3 million tons of oil shale per year which in turn will produce 2.1 million barrels of shale oil, over 75 million cubic meters of high calorific value retort gas (which can be used for power or hydrogen production), and 35 MW of electricity per day. The generated power provides all of the plant’s electricity needs, and the surplus is sold to the local electrical grid. Construction is on track and is scheduled to be completed in 2012. Since the 1980s Enefit has been in commercial production with two Enefit-140 plants producing nearly 1.3 million barrels of shale oil per year.

The Enefit 280 is considered by many to be the most efficient, dependable, and environmentally friendly oil shale processing technology in the world today.

Enefit is an international company located in Estonia engaged in oil shale mining, oil shale based electricity and heat generation, shale oil production, electricity distribution, and selling electricity and other products to retail customers. Enefit operates in Finland, Latvia and Lithuania and is developing an oil shale industry in Jordan.

The United States imports nearly 12 million barrels of liquid fuel per day. The world contains approximately 2.5 trillion recoverable barrels of shale oil, of which over 70% is located in the US. Half of the US trade deficit is directly attributed to oil imports; therefore, development of this vast resource has enormous strategic importance. With its long history in oil shale development and operations, Enefit’s acquisition of OSEC puts it in a strong position to be one of the first, if not the first, successful commercial shale oil project in America. The Enefit 280 is considered by many to be the most efficient, dependable, and environmentally friendly oil shale processing technology in the world today. Once the oil shale industry is established, the USA can depend on the production of domestic shale oil to replace a significant portion of its oil imports. Enefit, as a pioneer of this new industry, will help assure US energy independence in the future.

Tallinna Tehnikagümnaasium osales projektis "Põlevkivimaal 2011", 11.03.2011

2011-03-12T02:25:00.000-08:00

11. märtsil 2011 osales Tallinna Tehnikagümnaasium õpilased projektis "Põlevkivimaa 2011". Päeva giidideks olid Mäeinstituudi spetsialist Vivika Väizene, Mäeinstituudi assistent Karin Robam ja Mäeinstituudi spetsialist Margit Kolats. Giidid tutvustasid TTÜ-s õppimise võimalusi ja maavarade kaevandamist üldiselt ning suunasid tähelepanu teele jäävatele mäenduslikele objektidele.

Osalenud õpilaste arv oli ligikaudu 60. "Põlevkivimaa 2011" raames külastati Kukruse Põlevkivimuuseumi, Valaste juga, TTÜ Virumaa Kolledžit, VKG Lõuna-elektrijaama ja Kohtla Kaevanduspark - muuseumit.

Valaste juga:

From Põlevkivimaa 2011

Kukruse Põlevkivimuuseum:

From Põlevkivimaa 2011

TTÜ Virumaa Kolledž:

From Põlevkivimaa 2011

VKG Lõuna elektrijaam:

From Põlevkivimaa 2011

Kohtla Kaevanduspark - muuseum:

From Põlevkivimaa 2011

Kiviõli õlitööstus

2011-03-11T22:07:00.000-08:00

Kiviõli õlitööstus

Põlevkivimaa 2011

2011-03-01T19:22:00.000-08:00

Keskkonnateadlikkuse projekt „Põlevkivimaa 2011“

25.02.2011

Juba aastaid on Tallinna koolide õpilased osalenud Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Tallinna Tehnikaülikooli toel saanud teostunud projektis „Põlevkivimaa“, kus antakse ülevaade põlevkivi tootmisest, kaevandamisest ja Ida-Virumaast üldse. „Põlevkivimaa 2011“ stardib alates 7. märtsist.

Eestimaa tähtsaim maavara põlevkivi jääb veel aastakümneteks meie energeetika aluseks. Projekti „Põlevkivimaa“ eesmärk on aidata õpilastel paremini mõista põlevkivi tähtsust ning selle praeguse kasutamise eri aspekte, samuti aidata kaasa lõimumisprotsessile, arendades vene- ja eestikeelsete noorte suhtlemist ühisel väljasõidul (vt lisaks).

Projektist võtavad osa Tallinna eesti ja vene õppekeelega üldhariduskoolide 10.-11. klasside õpilased. Kaasa sõidab Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud, kes annab teel ülevaate mäe-erialast ja teiste insener-tehniliste erialade õppimisvõimalustest TTÜs.

Kohtla-Järvele saabudes külastatakse Põlevkivimuuseumi, Kukruse aherainemägei ja Virumaa Kolledžit, VKG elektrijaama ja Kaevandusmuuseumi.

Iga osaleja saab Põlevkivimaad tutvustava erilehe ja töövihikuks volditava materjali. Parimad ülesannete täitjad saavad ka auhinnad.

Osalemine kõigile tasuta (v.a lõunasöök)

Lisainfo:

Heigo Sahk, projektijuht
Tel: 55519736
e-post: info [ät] minuriik.ee

Mäeinstituudi poolne korraldaja on Tiina Väärtnõu (tiina.vaartnou@ttu.ee)
Giididena osalevad Mäeinstituudi töötajad.

Tallinna koolide osalemisgraafik 2010/11. õppeaasta II poolaastal

Väljasõit hommikul kell 8.00 kooli eest.

Jrk.	kuupäev	kool
1	8.märts	Pirita Majandusgümnaasium
2	10.märts	Tallinna Kunstigümnaasium
3	11.märts	Tallinna Tehnikagümnaasium
4		Tallinna Tehnikagümnaasium
5	15.märts	Õismäe kool
6	16.märts	Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium
7	17.märts	Lasnamäe Vene Gümnaasium
8	28.märts	Saue Gümnaasium
9	29.märts	Tallinna Ranniku Gümnaasium
10	30.märts	Tallinna Pae Gümnaasium
11	31.märts	Karjamaa Gümnaasium
12	31.märts	Tallinna Arte Gümnaasium
13	1.aprill	Tallinna Linnamäe Vene Lütseum
14	4.aprill	Tallinna Mustjõe Gümnaasium
15	5.aprill	Kolga Gümnaasium
16	6.aprill	Tallinna Tõnismäe Reaalkool
17	7.aprill	Tallinna 21. kool
18	8.aprill	Tallinna Juhkendali Gümnaasium
19	11.aprill	Kuusalu Gümnaasium
20	12.aprill	Ehte Humanitaargümnaasium
21	13.aprill	Tallinna 53. Keskkool
22	14 aprill	Tallinna Paekaare Gümnaasium
23	15.aprill	Tallinna Järveotsa Gümnaasium
24	18.aprill	Tallinna Mahtra Gümnaasium
25	19.aprill	Tallinna Humanitaargümnaasium
26	19.aprill	Tallinna Humanitaargümnaasium
27	20.aprill	Kadrioru Saksa Gümnaasium
28	26.aprill	Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaaisum
29	27.aprill	Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium
30	28.aprill	Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium

Projekti Põlevkivimaa põhieesmärgid:

tutvustada põlevkivi kaevandamist, selle kaevandamisega kaasnevaid probleeme, põlevkivist elektrijaamades elektrienergia tootmist, aidates sellega kaasa Eesti majandusgeograafia näitlikustamisele ja sügavamale mõistmisele;
aidata mõista elektrienergia kui ressursi väärtust ja kasvatada säästlikku suhtumist energia kasutamisse igapäevases elus ning kogu meid ümbritsevasse looduskeskkonda;
elavdada huvi mäetööstuse kui Eesti ühe tähtsaima tööstusharu vastu, valmistades huvilisi ette astuma näiteks Tallinna Tehnikaülikooli õppima energeetika– ja mäetööstuse erialadel;
aidata kaasa laiemalt integratsiooniprotsessile, arendades vene- ja eestikeelsete noorte suhtlemist ühisel väljasõidul;
valgustada Eesti regionaalprobleeme ja nende lahendamise teid Ida-Virumaal;
tutvustada Ida-Virumaad kui ajaloolist ja kultuuriväärtuslikku piirkonda (aga samuti anda ülevaade läbisõidetavate maakondade – Harjumaa, Lääne-Virumaa – huviväärsuste kohta).

Soe kaevandus

2011-02-15T21:17:00.000-08:00

Eesti Energia kaevureid külm ei sega

15.02.2011, 16:42 Lisa kommentaar

Maa all on temperatuur ühtlane, praeguste ilmadega ca +6 kraadi ning töötingimused võrreldes maapealsetega lihtsamadki, sõnas Eesti Energia Kaevanduste tootmisdirektor Erik Väli.

Kaevurid saavad ka pakaseliste ilmadega edukalt hakkama ning töö kulgeb tavapärases rütmis," vastas Väli küsimusele, kuidas mõjutab külm nende ettevõtte tööd.

"Maa-all on temperatuur ühtlane, praeguste ilmadega ca +6 kraadi, tavaliselt paar kraadi kõrgem, kuid hetkel on sissepuhutav õhk jahedam, ning töötingimused võrreldes maapealsetega lihtsamadki - seal ei saja ja on tuulevaiksem," selgitas ta.

Väli rääkis, et Eesti Energia Kaevandustes töötavad masinad järjepidevalt 24 tundi ning juhtidel on kabiinid soojad. "Nii karjäärides kui kaevandustes töötavatel inimestel on spetsiaalsed talvised tööriided ja saapad, mis samuti külma eemal hoiavad."

"Meie kaevanduste masinapark on lisaks põhitööle erandkorras abiks käinud ka kohalike omavalitsuste objektidel ning oli abiks Padaorgu lumevangi jäänud sõidukite vabastamisel," sõnas Väli.

Ka Tartumaa Teed ASi juhatuse liige Jüri Tomson märkis, et külm nende ettevõtte tööd ei mõjuta. „Me oleme ju Põhjamaa, miks see ilm peaks meid üldse mõjutama?“ küsis Tomson.

http://www.ap3.ee/default.aspx?siteid=90C2BB91-3761-4C60-9CC9-0E25A8AE6951&publicationid=D9007C8E-C34B-48DB-99E1-E93E20D2F584

Põlevkivimaa 2011

2011-02-08T08:24:00.000-08:00

Täna kogunes "Põlevkivimaa 2011" töörühm, et panna paika Põlevkivimaa nime all tuntud kooliõpilastele organiseeritava põlevkivitööstuse külastamise plaanid järgnevaks aastaks. Projekti raames näidatakse tuhandetele Tallinna koolide õpilastele põlevkivitööstust Ida-Virumaal.

From Põlevkivimaa 2011

Mäeinstituut esindab projektis TTÜ-d kaevandamise, põlevkivimajanduse, keskkonnamõjude ja rakendusgeoloogia suunal.

Meenutused eelmistest põlevkivimaa projektidest:

polevkivimaa 2005

22veebruar_Mente_et_Manu[1]

Uuringud ja projekteerimine: Mäeinstituudi projektid, uuringud ja osalemine uuringutes

2011-01-29T22:17:00.000-08:00

Uuringud ja projekteerimine: Mäeinstituudi projektid, uuringud ja osalemine uuringutes

Uus-kaevandus

2011-01-29T01:57:00.000-08:00

http://www.e24.ee/?id=379342

Liive: meil on õigus avada uus kaevandus(15)

28.01.2011 13:05

Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive ütles reedel ajakirjanikele, et ettevõte loodab selle aasta esimeses pooles kätte saada Uus-Kiviõli kaeveloa. Sama luba ihkab ka Viru Keemia Grupp.

«Meil on seaduslik õigus saada Uus-Kiviõli kaevanduse kaeveluba, sest Aidus ja Viru kaevanduses lõppevad varud, ammenduvate ressursside katteks on meil õigus saada uus kaeveluba,» lausus Liive.
Viru Keemia Grupp peab aga Uus-Kiviõli kaeveloa andmist Eesti Energiale ja soovib, et keskkonnaministeerium paneks selle oksjonile.
Liive märkis, et uue kaevanduseta ei ole mõtet ehitama hakata ka uut põlevkivielektrijaama.
«Tüliküsimusi Viru Keemia Grupiga on meil vähemaks jäänud, küllap nad aga mõne uue tüliküsimuse üles rebivad, nad võivad Uus-Kiviõli kaeveloa kohtusse anda või … » kommenteeris Liive.

Uuringud: Uuring "Säästva kaevandamise tingimused"

2011-01-28T10:41:00.000-08:00

Uuringud: Uuring "Säästva kaevandamise tingimused": "Loading..."

Müratõkkeseina ehitamine, kui meediasündmus

2011-01-27T21:58:00.000-08:00

Eesti Energia Kaevandused rajas ventilaatorite häälte summutamiseks müratõkkeseinad

27.01.2011 16:26

Eesti Energia Kaevandused rajas Väike-Pungerja külla Estonia kaevanduse territooriumil asuvate majapidamise kaitseks põlevkivikaevanduse ventilaatorite häälte eest kaks müratõkkeseina. Müratõkkesein on valmistatud spetsiaalsetest müratõkkevillaga plaatidest ning kaetud perforeeritud plekiga. Seinte kõrgus on ligi 6,5 ja laius 8,5 meetrit.

"Eesti Energia Kaevanduste eesmärgiks on toota põlevkivi, olles sõbralik nii looduse kui ka ümbruskonna elanike vastu. Kuna Estonia kaevandus asub mõnede elumajade vahetus läheduses, siis on ettevõte võtnud kasutusele erinevaid meetmeid, et summutada kaevanduse tööst tekkivat müra," selgitas Eesti Energia Kaevanduste arendusdirektor Kalmer Sokman.

Üheks selliseks meetmeks on 2010. aasta lõpus valminud müratõkkesein, mis paigaldati elumajadele kõige lähemal asuvatele ventilaatorite ette. "Peale müratõkkeseinte paigaldust viisime koostöös Terviseameti kesklabori füüsika laboriga läbi mürataseme mõõtmised viies punktis. Mõõtmiste tulemused näitasid, et kaevanduse tegevusega põhjustatud müratase vähenes nii müraallikate lähedal, kui elumaja piires ning oli normi piires nii päevasel kui ka öisel ajal," kinnitas Kalmer Sokman.

Kui ilmastikuolud lubavad, siis lülitatakse elumajale lähim ventilaator öisel ajal välja. Külmade ilmadega ei ole seda lahendust aga võimalik rakendada, kuna pikemaajaline seisak ohustab ventilaatorite tehnilist seisundit. Ventilaatorite funktsioneerimisest sõltub aga kogu kaevanduse ja kaevurite õhuvarustus.

Lisaks paigaldas ettevõte kõigi kümne Estonia kaevanduse kalluri tagumistele luukidele kummist puksid, et summutada Estonia kaevanduse territooriumile rajatavale motomäele aheraine mahalaadimisel tekkivat müra ja rajas elamupoolsesse serva aherainest kaitsevalli.

Motomägi on Eesti Energia Kaevanduste ja Mäetaguse valla ühine projekt, mille tulemusena valmib Estonia kaevanduse lähedusse uus "lubjakivi" turismiobjekt. Tegemist on aktiivse vabaajaveetmise kohaga nii kohalikele elanikele kui ka turistidele kaugemalt.

Uus elektrijaam

2011-01-14T21:47:00.000-08:00

Eesti Energia sõlmis Alstomiga uue elektrijaama ehituslepingu

14.01.2011 0:04

Eesti Energia sõlmis Alstomi konsortsiumiga nö võtmed kätte ehituslepingu kuni kahe plokiga uue elektrijaama rajamiseks Eesti elektrijaama kõrvale.

Lepingu sõlmimine võimaldab Alstomil alustada ehitust ettevalmistavate töödega. Enne ehitustööde alustamist tuleb aga ära oodata Eestis rajatavatele põlevkiviplokkidele toetust võimaldav riigiabiluba, sest sellise investeeringu teostamine ei ole ettevõttele võimalik ilma riigipoolse toetuseta.

„Pean tänast päeva Eesti energeetika ajaloos erakordselt oluliseks. Eesti inimene peab teadma, et see leping tagab meile oma kodumaise elektri järgnevateks aastakümneteks. Uute põlevkivijaamade valmimisel oleme nii energiajulgeoleku kui -varustuskindlustuse seisukohast tänasest palju paremas olukorras. Ühtlasi tagavad uued plokid puhtama keskkonna ja rohelisema tuleviku meie lastele," sõnas majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

„Tänane päev – 14. jaanuar – on minu jaoks ajalooline kahel põhjusel. Mõne tunni pärast kaob ringlusest Eesti kroon, teie riigi rahvusraha ja taasleitud iseseisvuse sümbol. Jätkem seega hüvasti krooniga, mis teid alates 1991. aastast on majanduse ülesehitamisel nii hästi teeninud," sõnas Pierre Lellouche, Prantsusmaa majandus-, rahandus- ja tööstusministeeriumi väliskaubanduse riigisekretär.

„Ajalooline on tänane neljateistkümnes jaanuarikuu päev ka põhjusel, mis meid siia kokku tõi, et kirjutada alla siinse elektrijaama uue elektriploki ehituslepingule. See leping on teie energiajulgeoleku tagamise otsustavaks etapiks ning me kõik teame , kui oluline on energiajulgeoleku osakaal üldises julgeolekus," lisas Lellouche.

„Arutelud energeetika tuleviku üle on olnud pikad ja põhjalikud. Selle tulemusena on jõutud kaalutletud otsuseni – ehitada kohalikul kütusel uus elektrijaam. Jaam valmib 2015. aasta lõpuks, täpselt õigeks ajaks, mil Eestil seda vaja läheb," sõnas Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive. „Uus elektrijaam kasutab parimat võimalikku tehnoloogiat – uus elektrijaam on efektiivne ja keskkonnasõbralik, lisaks põlevkivile võimaldab see kasutada ka biokütust."

"See leping väljendab Eesti Energia poolset jätkuvat usaldust ja kindlust Alstomi tehnoloogia ning projektide teostamisvõimekuse suhtes. Meil on hea meel olla osaliseks Eesti tootmisvõimsuste uuendamisel ja energia varustuskindluse tagamisel," sõnas Alstomi juhatuse esimees Patrick Kron.

2010. aasta suvel laekus uue elektrijaama hankele kaks pakkumust, millest SNC Lavalin Polska poolt esitatu osutus nõuetele mittevastavaks ja lükati tagasi. Teise osaleja, Alstomi konsortsiumi (Alstom Estonia AS, Alstom Power Sp. z o.o., Alstom Power System SA) pakkumuse osas alustati lepingu läbirääkimisi, mis kestsid 2010. aasta lõpuni.

Narva lähistel paikneva Eesti elektrijaama kõrvale rajatakse uus kuni kahe keevkihttehnoloogial (CFB) energiaplokiga (2x 300 MW) põlevkiviküttel töötav elektrijaam. Esimese energiaploki valmimistähtaeg on 2015, teise ploki rajamine otsustatakse 2012. aastal. Kahe energiaplokiga uue elektrijaama maksumus on ligi 950 miljonit eurot.

Uus elektrijaam moodustab koos 2012. aastal valmiva uue õlitehasega tulevikus kaasaegse energiakompleksi, kus ühiskasutuses saavad olema nii põlevkiviladu kui kütuse etteandesüsteem, tuhakäitlus ning uus 330 kV elektrijaotla.

Põlevkivitarned

2010-12-21T02:10:00.001-08:00

Eesti Energia ja VKG pikendasid põlevkivitarne lepingut

Delfi Majandus
21. detsember 2010 09:52

LIITU DELFI POMMUUDISEGA
saada sõbrale e-mailiga
teade toimetajale
loe kommentaare (1)
prindi uudis

Päästeamet

Eesti Energia Kaevandused ja Viru Keemia Grupp (VKG) sõlmisid lepingu, mille alusel jätkab Eesti Energia Kaevandused VKG-le õlitootmiseks sobiliku tükipõlevkivi tarneid kuni 31. märtsini 2013.

Olemasolev leping lõpeb 31. detsembril 2011. aastal. Täiendav kokkulepe sõlmiti perioodiks 01. jaanuar 2012 - 31. märts 2013 ning selle alusel müüakse VKG-le aastas kuni 1,4 miljonit tonni õlirikast tükipõlevkivi, teatas Eesti Energia.

„See on esmakordne, et sõlmime põlevkivi tarnelepingu nii pika aja peale ette,“ ütles Eesti Energia Kaevanduste juhatuse esimees Veljo Aleksandrov.

„Tulime kliendi soovile vastu, kuid kuna tegemist oli ka meie jaoks uudse olukorraga, siis võttis mõlemale poolele sobivate lahenduste leidmine ning tingimustes kokkuleppimine aega.“

EE Kaevanduste jaoks oli tulevikuleppe sõlmimine keeruline ka seetõttu, et mitme tänase kaevanduse põlevkivivarud ammenduvad lähiaastatel - Aidu karjäär 2012, Viru kaevandus 2013 - ning 2012. aasta kevadel lõpetatakse tükikivi tootmine ka Estonia kaevanduses.

Kuni 31. detsembrini 2011. aastal kehtiva tarnelepingu alusel müüb Eesti Energia Kaevandused VKG-le aastas kuni 1,8 miljonit tonni tükipõlevkivi.

EE Kaevandused varustab põlevkiviga viit ettevõtet.

VKG on Eesti erakapitalil põhinev põlevkivist õli tootev ettevõte. Aastas töötleb VKG ümber kaks miljonit tonni põlevkivi, millest toodetud õlist valdav osa läheb ekspordiks. VKG-le kuulub ka Ojamaa põlevkivikaevandus, mis peaks ettevõtte sõnul täisvõimsuse saavutama 2012. aastal ja tootma aastas kuni 2,5 miljonit tonni põlevkivi.

EE Kaevandused on Eesti Energia kontserni kuuluv ettevõte, mis tegeleb põlevkivi kaevandamisega varustamaks elektri- ja õlitootjaid kütuse ning toorainega. Ettevõttel on kaks kaevandust ja kaks karjääri ning raudteeveoga tegelev üksus. EE Kaevandustes töötab enam kui 3000 inimest eelkõige Ida-Virumaalt.

UK - VKG v. EEK

2010-12-14T20:39:00.000-08:00

VKG: Uus-Kiviõli kaevandamisluba ei tohi Eesti Energiale anda

Delfi Majandus
14. detsember 2010 17:06

LIITU DELFI POMMUUDISEGA
saada sõbrale e-mailiga
teade toimetajale
loe kommentaare (3)
prindi uudis

Foto: Ilmar Saabas

Viru Keemia Gruppi kuuluv VKG Kaevandused esitas Uus-Kiviõli tulevase põlevkivikaevanduse kohta koostatud kaevandamisloa projektile mitmeid vastuväiteid, leides, et loa väljastamine konkurendist Eesti Energia tütarfirmale Eesti Energia Kaevandused oleks vastuolus seadusega ning ühtlasi sisuliselt mittevajalik.

VKG Kaevandused on saatnud oma vastuväited keskkonnaministeeriumile ja esitas need ka esmaspäeval toimunud loa menetlemise teemalisel avalikul arutelul, teatas BNS.

VKG Kaevandused väitis, et Eesti Energia Kaevandustel ei ole seadusest tulenevat eelisõigust teiste Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduses põlevkivi kaevandamise luba taotlevate isikute ees ning Eesti Energia Kaevandused ei vaja oma põlevkivi kaevandamise ja Eesti Energia kontserni ettevõtete tarbimise vajaduste rahuldamiseks täiendavalt Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduse põlevkivi varusid.

„Lähtudes kehtivatest õigusaktidest, tuleb Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduses põlevkivi kaevandamiseks esitatud lubade taotluste suhtes kohaldada nende taotluste esitamise ajal kehtinud maapõueseaduse sätteid ja kuna on esitatud mitu taotlust, siis korraldada enampakkumine,“ märkis VKG Kaevandused. „Eelnõu käesoleval kujul on õigusvastane ja rikub VKG subjektiivset avalikku õigust,“ lisas VKG.

Uus-Kiviõli kaevandusluba soovivad endale kolm ettevõtet. Ministeeriumi ette valmistatud loa väljastamise otsuse eelnõusse on kirjutatud loa saajaks Eesti Energia Kaevandused, kuid ministeeriumi esindaja selgitusel ei tähenda see, et loa saab tingimata just nimetatud ettevõte. Kui ministeerium peaks otsustama loa väljastada, saab ta selle anda ühele ettevõttele, kuna kaevanduse osadeks jagamine pole võimalik.

VKG ja Merko Ehituse enamusomanik Riverito esitasid taotluse kaevandusloa saamiseks Uus- Kiviõli kaevanduses samal päeval – 2004. aasta 20. detsembril. Eesti Energia Kaevandused esitas loataotluse kuu aega hiljem ehk 2005. aasta 21. jaanuaril.

Keskkonnaministeeriumi maapõue osakonna spetsialist Ave-Õnne Õnnis ütles BNS-ile, et praegu pole võimalik öelda, millal ministeerium loa väljastamise osas otsuse teeb. Olukorra muudab keeruliseks asjaolu, et kaevandamisluba taotlevad korraga kolm firmat.

Keskkonnaministeeriumi teate kohaselt on Uus- Kiviõli kaevanduse mäeeraldise pindala 6261 hektarit, seal paikneb ligi 208 miljonit tonni kaevandatavat põlevkivi. Kaevanduse maksimaalne aastatoodang võiks olla kuus miljonit tonni.

VKG uudised

2010-12-07T03:12:00.001-08:00

20. November 2010

Põhjarannik
Keskkonnaministeerium valmistub tegema otsust võimaliku uue põlevkivi kaevandamise loa väljastamise kohta Uus-Kiviõli kaevanduses, kus soovivad kaevandamist alustada nii Eesti Energia Kaevandused, VKG Aidu Oil kui Merko Ehituse enamusomanik Riverito.
Praegu on keskkonnaministeerium kaevandamisloa otsuse eelnõusse kirjutanud Eesti Energia Kaevanduste nime, ent lõplik otsus, kes loa endale saab, pole veel tehtud, rääkis BNSile keskkonnaministeeriumi nõunik Rein Raudsep.
Kui ministeerium peaks otsustama loa väljastada, saab ta selle anda ühele ettevõttele, kuna kaevanduse osadeks jagamine pole võimalik.
Kaevandamisloa väljastamise teema tuleb arutusele 13. detsembri pärastlõunal toimuval avalikul istungil Maidla rahvamajas. Istungil on võimalik nii kohalikel elanikel, kui ka juriidilistel isikutel, näiteks loa taotlejatel, oma seisukohti ja ka ettepanekuid esitada. Avalik arutelu on oluliseks sisendiks loa väljastamise otsuse tegemisel.
Raudsep avaldas lootust, et kuu aja jooksul pärast avaliku arutelu toimumist saab ministeerium teha otsuse, kas üldse ja kellele uus põlevkivi kaevandamise luba väljastada.
Keskkonnaministeeriumi teate kohaselt on Uus-Kiviõli kaevanduse mäeeraldise pindala 6261 hektarit.

23. November 2010

Põhjarannik

Kui kaevanduspargi-muuseumi kohta ütlesid elle paljud õpilased, et nad on seal käinud ja erilist põnevust see enam ei paku, siis Kukru se makke ronimine tekitas üldise elevuse.

Juba neljandat aastat toob MTÜ Kooliturism koos Tallinna tehnikaülikooliga mitukümmend bussitäit pealinna kooliõpilasi "Põlevkivimaa" projektiga kaevandusparkimuuseumi, põlevkivimuuseumi, VKG elektrijaama ning Kukruse mäele Ida-Virumaad avastama,

'Täna alustame uut hooaega,' ütles "Põlevkivimaa" projektijuht Heigo Sahk Tallinna Kesklinna vene gümnaasiumi 37 9. klassi õpilasega Kukruse mäkke ronides. "Novembris käime siin kaheksa grupiga, ülejäänud 42 tulevad aprillis-mais. Kui kõik poolsada gruppi kevadeks jätta, laheks liiga tihedaks ja raskeks."

Üldjuhul on projekt suunatud 10. klasside Õpilastele, ent väga rangelt seda koolidele ette ei kirjutata - soovi korral võivad tulla ka üheksandikud või mitu klassi (ja kas või mitu kooli) koos. Peaasi et grupp bussi ära mahub.

Põlevkivimaale tulla soovijatest Sahki sõnul puudust ei ole. "Õhus on tunda väikest nihet reaalsete asjade poole. Sellest ka õpilaste vanuse piiritlemine: 10. klass on üldjuhul selline aeg, kus noor hakkab mõtlema, mida ta teha tahab. Kui palju siin nähtav neid mõjutab, pole eraldi uuritud, aga mingi vaatenurga annab see kõigile kindlasti juurde."

Sahk tunnustas külastatavate asutuste ja ettevõtete tõotajaid, kes noortega hästi suhelda mõistavad ja neile asjad arusaadavaks räägivad.

"Oleksime väga tahtnud käia VKG uues olitehases. aga arusaadavatel põhjustel pole see kahjuks võimalik," ütles Sahk, et nagu eelnenud aastatel, piirdutakse ka seekord ettevõtte elektrijaamaga. Lisaks külastatakse põlevkivimuuseumi ja kaevandusparki-muuseumi.

Varasemate siinkäikude lõpp-punkt, Valaste juga, jääb vähemalt novembris kavast välja - pimedas pole sinna mõtet minna. Kas suletud vaateplatvormiga juga kevadel taas plaani lisatakse, ei osanud Sahk veel öelda.

Novembri uudised:

Peagi selgub noore filmitegija stipendiumi esimene laureaat / 23. November

Vaata, millised on Eesti vastutustundlikuimad ettevõtted! / 22. November

Vastutustundlik ettevõtlus / 22. November

Uus-Kiviõli kaeveluba tahab kolm firmat / 20. November

Põlevkivipäev - IX põlevkivipäev 03.12.2010

2010-12-03T09:33:00.000-08:00

IX põlevkivipäeval nenditi põlevkiviõlitööstuse edu, kaevandamise head seisu ja suurt arenguruumi järelkasvu osas. Meeleolu oli positiivne ja info asjalik.

From 9 polevkivipaev_031110

Põlevkivipäev 2010: põlevkivi kaevandamisel ja tööstusel on tulevikku

06.12.2010 14:10

Reedel, 3. detsembril korraldas Eesti Energia Maidlas üheksanda põlevkivipäeva, mille käigus käsitleti Eesti põlevkivitööstuse arengusuundi. Üritusel „Põlevkivi – võimalused ja väljakutsed" osales enam kui 160 inimest, sealhulgas põlevkivivaldade ja teadusasutuste esindajad.

„Põlevkivi ja selle kasutamise kogemus on meie tugevus ning tagab Eestile energiasõltumatuse," ütles Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive põlevkivipäeva avakõnes. "Viimased uudised Leedust, kus Lõuna-Korea firma võttis oma tuumareaktori pakkumise tagasi, on selge märk, et me ei saa oma energiajulgeolekut üles ehitada ainult teiste riikide plaanidele," märkis Liive.

Eesti Energia kütuste ärivaldkonna juhi Harri Miku sõnul läheb põlevkivi kaevandamine Eestis täna üle uude faasi. „Viimase 30 aasta jooksul ei ole avatud ühtegi suurt kaevandust, küll aga lähevad mitmed senistest lähiajal sulgemisele. Eesti Energia Kaevanduste jaoks tähendab see seda, et ees seisavad mahukad sulgemistööd ning tarnekindluse tagamiseks tuleb kasutusele võtta uusi varusid ja tõsta olemasolevate kaevanduste intensiivsust," märkis Mikk.

Rääkides kodumaise vedelkütuste tootmise arendamisest, ütles Harri Mikk, et töökohtade arv Eest Energia Õlitööstuses kasvab järgmise viie aasta jooksul 350 võrra. Valdav osa neist on ametid, mis eeldavad kõrget kvalifikatsiooni. „Kui täna saavad kõrget palka advokaadid ja pankurid, siis tuleviku kõige paremini makstav amet on insener," rääkis ta, kutsudes noori üles õppima keemia, tehnika ja mäendusega seotud erialasid.

Üritusel põlevkivitööstust ja selle ümber toimuvat kõrvaltvaataja pilguga hinnanud Ida-Viru maakonnalehe peatoimetaja Erik Gamzejevi sõnul peavad põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega tegelevad ettevõtted ise järjekindlalt oma plaanidest rääkima ning riik omalt poolt andma selged suunad, kuhu liigutakse. „Nende kahe asja koosmõjul on võimalik muuta ka laiame avalikkuse mõtteviisi ning saavutada suurem toetus põlevkivi kasutamisele," on Gamzejev veendunud.

Järgmine, põlevkivipäev toimub 2011. aasta sügisel.

Lisainformatsioon:
Jelena Derbneva
Eesti Energia Kaevandused AS
kommunikatsiooni peaspetsialist
T: +372 336 4813
M: + 372 55 611 022
F: + 372 336 4803

Edukad keemikud

2010-11-23T07:31:00.001-08:00

Eesti Energia Õlitööstus on edukaim keemiatööstusettevõte

18.11.2010 13:52

Põlevkivis nähakse potentsiaali.

Foto: Ardi Hallismaa/NELJAS

Äripäeva koostatud edetabelis esikoha pälvinud Eesti Energia Õlitööstus AS tootis möödunud aastal ligikaudu 1,4 miljonit barrelit põlevkiviõli. Ettevõtte käive oli 845 miljonit krooni ning kasum 250 miljonit krooni. 2009./2010. majandusaastal investeeriti 447 miljonit krooni ning alustati uue põlvkonna põlevkiviõli tehase rajamist.

”Me oleme teinud oma asja ning uskunud, et põlevkivi on väärt ressurss ja sellest vedelkütuste tootmine õige tegu,” kommenteeris Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive õlitööstuse edu. ”Kui veel mõned aastad tagasi peeti põlevkivist õli tootmist ulmevaldkonnaks, siis nüüd on olukord teine ja ka maailma suurimad energiakompaniid näevad just põlevkivis suurt potentsiaali ning alternatiivi ammenduvale naftale,” selgitas Liive.

Eesti Energia Õlitööstuse juhatuse esimees Igor Kondi sõnul on edu saavutatud tänu heale meeskonnale ja järjepidevusele. ”Tulemuseni jõudmiseks on tehtud tööd aastakümneid ning selle aja jooksul talletatud kogemustest on võetud parim," selgitas ta. "Oluline on ka see, et me ei ole jäänud saavutatuga rahule, vaid tegeleme pidevalt oma tehnoloogia täiustamise ning töö efektiivsemaks muutmisega."

Ida-Virumaal Auveres paikneval põlevkiviõli tööstusel täitus sel aastal kolmkümmend aastat tootmistegevust. 190 töötajaga ettevõte töötleb aastas kahe Enefit-140 tootmisseadme abil ümber ligikaudu 1,3 miljonit tonni põlevkivi ning valmistab sellest erinevaid põlevkiviõli fraktsioone. Ligi 50% toodangust läheb ekspordiks ja kasutatakse ära komponentidena laevakütustes. Kohalikud tarbijad kasutavad põlevkiviõli eelkõige katlamajades ja väikestes elektrijaamades sooja ning elektri tootmiseks, aga ka põllumajanduses ning teedeehituses.

Selle aasta mais alustas ettevõte uue Enefit-280 õlitehase ehitamist. 2012. aastal valmiv tehas lisab tänasele tootmisvõimsusele aastas ligi 2 miljonit barrelit põlevkiviõli ning 75 miljonit m³ uttegaasi. Uue tehasega on integreeritud 35MW auruturbiin, mis kasutab ära õlitootmisel tekkiva jääksoojuse tootes sellest elektrit. Aastas 2,26 miljonit tonni põlevkivi töötlev tehas kasutab senisest keskkonnasõbralikumat, töökindlamat ja suurema ühikvõimsusega tehnoloogiat, mis arendati välja Eesti Energia ja rahvusvahelise insenerfirmaga Outotec koostöös. Enefit-280 õlitehases saab tööd 80 eelkõige Ida-Virumaal elavat inimest.

Äripäeva poolt 2009.a majandustulemuste põhjal koostatud keemiatööstusettevõtete edetabeli esikolmikusse jõudsid veel Novotrade Invest AS ja lõhkeaine tootmisega tegelev OÜ Orica Eesti. Viimases omab 35%-list osalust ka Eesti Energia Kaevandused AS.

Põlevkivituhaga reovett puhastama

2010-11-22T19:08:00.000-08:00

UUDISED Tööstusjääk võib puhastada reovett

Suurem osa Eesti umbes 800 ühiskondlikust olmereoveepuhastist on väikesed tavapärased betoonkestas biopuhastid. Neist enamik ei eemalda paraku reoveest toitaineid nii palju kui nõutud.

Sama probleemiga seistakse silmitsi ka mujal maailmas. Järjest enam suureneb vajadus vähekulukate ning keskkonnasõbralike puhastusmeetodite järele. Säärased võivad olla näiteks tehismärgalad ja pinnasfiltrid, mida maailmas ja Eestiski tarvitatakse üha rohkem.

Hiljuti Tartu Ülikoolis kaitstud Margit Kõivu doktoritöös katsetati vertikaal- ja horisontaalvoolulistes pinnasfiltrites kahte Eestis hästi kättesaadavat filtermaterjali: mineraliseerunud turvast ja hüdratiseerunud põlevkivituhka ehk tuhasetet. Labori- ja välikatseid tehti Järvamaal Väätsa prügilas ning Tapa linna reoveepuhastussüsteemi juures (Fotod 1, 2, 3).

Turvastest on seni reovee puhastamiseks kasutatud vaid vähelagunenud ehk nn. kasvuturvast adsorbendina raskemetallide eemaldamiseks. Hästilagunenud ehk mineraliseerunud turvast reoveepuhastuses siiamaani kasutatud ei ole, Eestis kasutatakse seda praegu vaid küttebriketi toorainena ja kütuseks katlamajades. Samas leidub meil suur kasutult seisev hästilagunenud turba varu, nimelt ammendatud turbamaardlates, kust ülemine, vähem lagunenud turba kiht on ära kooritud ja kasutusse võetud ning järele jäänud turbakihist kaevandamiseelsega samaväärset sood niikuinii ei teki.

Katsed näitasid, et hästilagunenud turvas eemaldab vertikaalvoolulistes pinnasfiltrites bioloogiliste, füüsikaliste ja keemiliste protsesside koostoimel prügila nõrgveest ja olmereoveest tõhusalt orgaanilisi aineid ja lämmastikku. Ometi jäi ainuüksi turbast reovee täielikuks puhastamiseks väheseks. Näiteks ei suutnud turvas pikaajaliselt eemaldada fosforit, küllastudes sellega suhteliselt kiiresti.

Liigne fosfor on üks pinnaveekogude eutrofeerumise peapõhjuseid ning seetõttu tähtis keskkonnaprobleem. Eutrofeerumise ehk veekogu toitelisuse suurenemise tõttu hakkavad veekogudes vohama vetikad, põhjustades hapnikupuudust ning mõjudes laastavalt muule vee-elustikule.

Fosfori eemaldamine reoveest on terav probleem kõikjal maailmas. Enamik reovee ja prügila nõrgvee puhasteid suudavad fosforist eemaldada ainult umbes kolmandiku. Fosforit on väga raske reoveest täielikult eemaldada biopuhastuse, st. mikroorganismide abil, seetõttu sadendatakse see enamasti välja keemiliselt. Suuremates puhastites lisatakse selleks reovette kalleid kemikaale, väikepuhastites ei ole neid aga mõtekas kasutada ei ökoloogilisest ega tehnilisest vaatevinklist. Tegu on väga kuluka ja energiamahuka protsessiga, mis nõuab peaaaegu igapäevaselt spetsiaalset tööjõudu ja kus tekkinud muda käitlemine on probleem omaette.

Fosforit eemaldava filtermaterjalina tehismärgalades ja pinnasfiltrites kasutatakse ja katsetatakse maailmas mitmesuguseid tööstusjääke, looduslikke ja tööstuslikult toodetud materjale. Näiteks Eestis ja Norras toodetakse sel otstarbel väga kalli ja energiamahuka tehnoloogia abil spetsiaalset kergkruusa.

Tartu Ülikoolis tehtud katsed näitasid, et fosforit eemaldavaks filtermaterjaliks sobib hästi hüdratiseerunud põlevkivituhk. Seda leidub Eestis külluses: põlevkivi põletades jääb umbes pool tuhana alles. Tuhk pumbatakse veega segatuna suurtele platoodele (nn. tuhamäed Ida-Virumaal), kus see hüdratiseerub ehk kivistub vee ja õhu toimel ning tekib kaltsiumirikas tuhasete. Hüdratiseerunud põlevkivituhale fosforirikast reovett lisades reageerivad kaltsiumi ioonid fosfaatioonidega ning saadusena settib lahusest välja raskesti lahustuv kaltsiumfosfaat.

Võrreldes teiste fosforit ärastavate filtermaterjalidega on hüdratiseerunud põlevkivituhk küllaltki soodne. Doktoritöö katsete jooksul see materjal igatahes ammendumise märke ei näidanud, ehkki täielik tõhusus saab selgeks alles pikemaajalisel kasutusel. Projekti raames uuriti ka fosforiga küllastunud tuhasette taaskasutuse võimalusi näiteks väetisena (siiamaani on tuhka kasutatud enamasti põldude lupjamiseks) ning esialgsed katsed näitasid, et tuhasettesse seotud fosfor on taimedele väetisena kättesaadav ning tuhasete ei ole keskkonnale ohtlik ka pärast reoveepuhastuses kasutamist.

Kokkuvõttes võib öelda, et kaheosaline, mineraliseerunud turbast ja põlevkivituhast koosnev puhastussüsteem tuleb hästi toime erinevate reoainete, eelkõige fosfori ja lämmastiku eemaldamisega ning orgaanilise aine lagundamisega, kasutades nii füüsikaliste, bioloogiliste kui ka keemiliste protsesside koostoimet. Kõige otstarbekam tundub olevat seade, kus horisontaalvoolulisele tuhafiltrile järgneb vertikaalvooluline turbafilter.

Senised katsed on kestnud vaid kuni aasta ning katseseadmed olid vaid kuni kuupmeetrise mahuga. Selleks, et lõplikult veenduda turba ja põlevkivituha sette puhastusomadustes tuleb uudne filtersüsteem proovile panna ka pikema aja jooksul ning täismõõtmetes prügila nõrgvee ja olmereovee karmis reaalsuses – töö selles suunas käib.

Margit Kõivu doktoritöö valmis Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis keskkonnatehnoloogia erialal prof. Ülo Manderi juhendamisel. Töö koos eestikeelse lühikokkuvõttega leiab veebiaadressilt: http://hdl.handle.net/10062/14856
Loe lisaks: Tööstusjääk võib puhastada reovett: http://www.ajakiri.ut.ee/830963

Poolkoksimäed

2010-11-11T07:01:00.000-08:00

http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=3503

ArtikkelKohtla-Järve poolkoksimäed on varsti minevik
Kohtla-Järve tuhamäed on peagi ajalugu, sest plaanitakse suurejoonelisi sulgemistöid. Praegu on õige aeg talletada kirjasõnas ülevaade nende poolkoksimägede taimestikust, et 20–30 aasta pärast oleks võrdlusmaterjal käepärast.

Üks Ida-Virumaa vaatamisväärsusi on mõistagi tuhamäed. Kõige silmapaistvam on Kohtla-Järvel asuv poolkoksist „Kirde-Eesti keskahelik”, mille kõrgeim tipp – 172 meetrit üle merepinna – ületab kõik Baltimaade tehismäed ja enamjaolt Kagu-Eesti künkaidki [1].
Poolkoksimäed on Ida-Virumaa õnn ja õnnetus. Plusspoolt on mõistlikule loodusesõbrale raske selgeks teha. Kuid positiivseks võib pidada seda, et mäed on hakanud elama oma elu maastikumärkidena, millel on kindel staatus ja koht Ida-Virumaa koduloos. Ühtlasi on neist saanud kohaliku identiteedi osa: ilmselt ei kujuta ei kohalikud elanikud ega ka ülejäänud Eesti enam Ida-Virumaad tuhamägedeta ettegi [2].
Halvem külg on palju lihtsamalt arusaadav ja lausa mõõdetav: tolm ning reostunud vesi ja saastunud õhk. Ligi kolmveerandi sajandi jooksul on Kohtla-Järve poolkoksimäkke ladestatud kõike, mis keemiatööstusest üle jäi. Samas tuleb arvestada, et aastakümneid rakendatud utmistehnoloogia ei võimaldanud põlevkivist saada kogu orgaanikat. Poolkoks pole ohutu mineraalne ollus, vaid sisaldab küllaldaselt orgaanilist materjali, mis soodsates oludes süttib. Seda on ka Kohtla-Järve mägedel juhtunud. Mitme lõunapoolsema mäeharja sees podiseb väike keemiatehas ja arvatakse, et praegune keskahelik mürgitab Kohtla-Järve linna väävliühenditega [3].

Tervet artiklit loe ajakirjast või siitsamast 2 kuud pärast ajakirja ilmumist!


	Mait Sepp, Margus Pensa, Aarne Luud, Riina Vaht

et Jordaanias tasub põlevkivi arendamisega tegeleda juhul, kui naftahind ületab piiri 60 dollarit barreli kohta

2010-11-09T00:05:00.001-08:00

http://majandus.delfi.ee/news/uudised/parts-naftahind-on-piisavalt-korge-tegelemaks-jordaanias-polevkiviga.d?id=34765767

Parts: naftahind on piisavalt kõrge tegelemaks Jordaanias põlevkiviga

Delfi Majandus
09. november 2010 09:23

LIITU DELFI POMMUUDISEGA
saada sõbrale e-mailiga
teade toimetajale
loe kommentaare (1)
prindi uudis

Foto: Andres Putting

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles esmaspäeval riigikogu ees Eesti Energia Jordaania investeeringutest kõneledes, et Jordaanias tasub põlevkivi arendamisega tegeleda juhul, kui naftahind ületab piiri 60 dollarit barreli kohta.

Parts vastas riigikogu liimete arupärimisele, et kuidas seletada, et kui aastakümnete jooksul on suured ülemaailmsed kütuse-, energia- ja tehnoloogiafirmad – sealhulgas Shell, Lurgi, Suncor, Alstom – pidanud Jordaania põlevkivi arendamist nii äriliselt kui tehniliselt mittetasuvaks, siis nüüd järsku usub Eesti Energia, et teenib Jordaanias suurt kasumit, vahendab BNS.

Reklaam

"On üleüldine konsensus, et nafta hinnad on pikaajaliselt tõusva trendiga. Seda põhjustab nii jätkuv tarbimise kasv, kui ka uute maardlate üha kulukam kasutuselevõtt," ütles Parts. Ta märkis, et näiteks süvamerest on nafta pumpamise maksumus samas suurusjärgus või isegi kallim kui põlevkivist õli tootmine. "Põlevkivi kui õliressursi vastu on huvi suurenemas üle maailma ja enamus teadaolevatest headest maardlatest on juba tänaseks hetkeks arendaja leidnud."

"Seni on Jordaania põlevkivi kasutuselevõttu peamiseks takistuseks olnud nafta madal hinnatase," sõnas Parts.

Ta rääkis, et Jordaania on üks maailma suurimaid põlevkivivarusid omav riik, mille põlevkivivarude kogumahuks on hinnatud 40-80 miljardit tonni. "Enamus teadaolevatest põlevkivileiukohtadest paiknevad maapinna lähedal ja on tänu soodsale geoloogiale sobilikud avakaevandamiseks. Viimase aja Shelli uurimistööd on tuvastanud ka märkimisväärseid süvadeposiite, kuid nende ulatus ja maht ei ole praeguseks hetkeks avalik. Eeltoodu on põhjustanud ka suure huvi kõnealuse ressursi arendamise vastu."

Partsi sõnul omab Jordaania valitsus praegu lepinguid vähemalt kuue erineva firmaga uurimaks kohaliku põlevkiviressursi kommertskasutusse võtmist. Suurematest ja tuntumatest firmadest on kohapeal Shell ja Petrobras ning ressursi vastu on huvi tundmas ka ExxonMobil.

Parts märkis, et Shell on Jordaania põlevkivi uurinud aastaid ja oli esimene ettevõte, kes Jordaania valitsusega 2009. aastal kontsessioonilepingu sõlmis. Shelli kontsessiooniala suurus on ligikaudu 22.000 ruutkilomeetrit ning praegusel hetkel viib Shell selle piires läbi laiaulatuslikku puurimistööd parima maardla tuvastamiseks. Shell on võtnud kontsessioonilepinguga kohustuse investeerida Jordaaniasse arendusfaasi jooksul ligi 400 miljonit USA dollarit. Kogu Jordaania pindala on 92.300 ruutkilomeetrit.

Eesti Energia Enefit põlevkiviõli tehnoloogia kohta märkis Parts, et Eesti Energia Õlitööstuses täna töös olev tehas on ainus kommertskasutuses olev peenpõlevkivi tehnoloogia maailmas.

Eesti Energia ja Jordaania valitsus sõlmisid selle aasta 11. mail kontsessioonilepingu Attarat Um Ghudrani põlevkivimaardla varude kasutamiseks. Lepingu sõlmimise järgselt viib Eesti Energia kõnealuse põlevkivimaardla kohta läbi täiendavaid geoloogilisi ja hüdrogeoloogilisi uuringuid, samuti testitakse ja arendatakse põlevkivi töötlemise tehnoloogiat ning viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine.

Hiljemalt nelja aasta pärast langetatakse otsus, kas jätkata tööstusfaasiga ja alustada tööstuskompleksi ehitamist. Tööstusfaasi ehk ressursi kasutamise õiguse pikkus peale uuringuid on kontsessioonilepingust tulenevalt 40 aastat ja seda on võimalik pikendada täiendavalt 10 aasta võrra.

Attarat Um Ghudrani põlevkivimaardla paikneb Jordaania keskosas ja on Eesti Energia kinnitusel teadaolevatest Jordaania põlevkivileiukohtadest suurim – kogu maardlas paikneva põlevkivivaru suuruseks on hinnatud 25 miljardit tonni. Eesti Energia 38 ruutkilomeetri suurune kontsessiooniala sisaldab hinnanguliselt üle kahe miljardi tonni põlevkivi ning teatavatel tingimustel on võimalik kontsessiooniala laiendada, mis annaks Eesti Energia käsutusse ligi neli miljardit tonni põlevkivi.

Eesti Energial on Jordaanias kaks paralleelset arendusprojekti. Lisaks ligi 38.000 barrelilise päevatoodanguga õlitehasele ka 900 megavatise võimsusega põlevkivielektrijaam. Eesti Energia roll on olla projektide arendaja ja Enefit-tehnoloogia tarnija põlevkiviõli tootvale tehasele. Nii edasises arendus- kui ka sellele järgnevas tööstusfaasis planeerib ettevõte kaasata projekti täiendavaid investoreid. Elektri- ning õlitööstus on planeeritud rajada ühes ja samas maardlas paiknevale põlevkiviressursile.

Põlevkivi kaevandamise regulatsioon on vastuolus Euroopa Liidu konkurentsiõigusega

2010-11-05T04:42:00.000-07:00

Energiahiiu ülemvõim võib tuua hiigeltrahvi

03.11.2010 09:00

Kommenteeri Saada sõbrale

459074t44hd655

Põlevkivi kaevandamine tuleb Eesti Energiast lahutada, sest energiafirmale antud eesõigus rikub Euroopa Liidu konkurentsireegleid ja võib tuua suhkrutrahvist kopsakama karistuse. Tänavu maikuus valminud analüüsi tellisid Eesti Energia konkurendid ja see annab Eesti väärtuslikema maavara haldamisele hävitava hinnangu. Büroo Lawin advokaadid Toomas Luhaäär, Katri Paas ja Elo Tamm leidsid pretsedentide eeskujul, et Eesti võib konkurentsireeglite rikkumise eest põlevkivi kaevandamisel saada trahvi, mille suurus on kuni kümnendik Eesti Energia käibest. Viimasel majandusaastal oli riikliku energiamonopoli käive ligi 11 miljardit krooni. «Põlevkivi kaevandamise regulatsioon on vastuolus Euroopa Liidu konkurentsiõigusega,» ütles Tamm eile. «Kui põlevkivi kaevandav ettevõte oleks sõltumatu, oleks võimalik konkurentsi edendamine ka järelturgudel, sealhulgas elektri tootmises.» Postimehele on väidetud, et Lawini analüüs oli arutelupunktiks ka Reformierakonna valimisprogrammi koostamisel. Esialgu jäi Eesti Energia kaevanduste lahutamine ametlikust tegevuskavast välja. «Kuna olukorra fikseerimisest, et riigi maavarasid saaks kasutada tõhusamalt, konsensusliku lahenduseni me töörühmas ei jõudnud, siis jääb see teema ilmselt edasise erakonnasisese debati teemaks,» kommenteeris riigikogu liige Rain Rosimannus. Majandusministeerium ja Eesti Energia tunnistasid eile, et kuna Lawini analüüs tuleb neile üllatusena, ei saa nad seda kommenteerida. Aga mida advokaadid siis tuvastasid? Euroopa Liidu üheks prioriteediks on energiasektori liberaliseerimine. Elektritootmine ja maavarade kaevandamine olid ajalooliselt liikmesriikide poolt antud riiklikele ettevõtetele, kuid nüüd ei peeta sellist lähenemist enam euroliidu eesmärkidega kooskõlas olevaks. Näiteks mullu lahutas valitsus Eesti Energiast põhivõrgu ja sündis iseseisev firma Elering. Ka seda tehti euroliidu nõudel. Valdav osa põlevkivi kaevanduslubadest kuulub aga Eesti Energiale. Neid pole välja antud enampakkumisel, vaid ajalooliselt monopoolse ettevõtte lubade ümbervormistamisel. Advokaadid märkisid, et Eesti Energia kohtleb konkurente ebavõrdselt. Nii nõuab Eesti Energia Aidu karjääri läbiva tee ja raudtee kasutamise eest kõrget tasu, aga takistab VKG tegevust ka liitumisel elektrivõrguga. Eesti Energia mõjutab ka VKG õlitööstuse tööd põlevkivi müügihinnaga. Lisaks elektrile on põlevkivi õli tootmise ja keemiatööstuse tooraine. Põlevkivifenoolid on vajalikud punase, musta ja pruuni juuksevärvi tootmisel, põlevkivifenoolidest on ka Lexuste kapotialune tulekindel kangas. Seega ulatub põlevkivi kaevandamise monopoolse eesõiguse mõju palju kaugemale kodumaisest elektritootmisest. Luhaäär, Paas ja Tamm võrdlesid Eesti Energiat Kreeka elektrikompaniiga DEI, kel oli ajalooliselt eelisõigus pruunsöe maardlatele. Euroopa Komisjon nõudis Kreekalt, et see peab 40 protsenti pruunsöemaardlaist lubama DEI konkurentidele. Kreeka proovis küll väita, et annab edaspidi lube oksjoniga, kuid see lahendus komisjoni ei rahuldanud. Advokaadid leidsid, et kodumaise elektritootmise saab tagada ka väiksema konkurentsimoonutusega. Lahendusena näevad nad kaevanduste lahutamist Eesti Energiast, klausliga, et kaevandusfirma peab tagama kodumaise elektritootmise vajadused. Põlevkivi kaevanduslubade ümberjaotamise muudab keeruliseks tõik, et suur osa põlevkivist tuleb allmaakaevandustest, mida saabki omada vaid üks firma. Ka see andis advokaatidele tuge arvata, et põlevkivi kaevandamine tuleks Eesti Energiast lahutada. Põlevkivi • Eesti Energia. Lubatud aastane kaevandusmäär 15,985 mln tonni, 80% • VKG, 2,974 mln tonni, 15% • Kiviõli keemiatööstus, 0,842 mln tonni, 4% • Kunda Nordic Tsement, 0,253 mln tonni, 1%

Autor: Andrus Karnau
Allikas: Postimees

Advokaadid leidsid, et kõikidele võrdse ligipääsu tagamiseks tuleks kaevandusfirma lahutada Eesti Energiast

2010-11-05T04:08:00.000-07:00

Eesti Energiat ähvardab 70 miljardi kroonine kaotus

04.11.2010 10:45

Kommenteeri Saada sõbrale

250941t44h1225

Kui läheb läbi plaan lahutada põlevkivi kaevandamine Eesti Energiast, tähendab see firmale hiigelkoguses varast loobumist, Eesti Energia ise loeb kaevandusõiguse hinnaks null krooni. Nii majandusministeerium kui ka Eesti Energia lükkasid eile ümber advokaadibüroo Lawin analüüsi järeldused, mille Postimees eile avaldas. Analüüs väitis, et põlevkivi kaevandamise lubade koondumine ühe ettevõtte ehk Eesti Energia kätte on konkurentsiõiguse rikkumine. Majandusministeeriumi asekantsler Einari Kisel ütles, et on tutvunud analüüsi lühikokkuvõttega ega leia, et dokument tuvastaks konkurentsiõiguse ja kaevanduslubade regulatsiooni vastuolu. Kisel märkis, et näiteks Viru Keemia Grupile müüdava põlevkivi hinda kontrollib konkurentsiamet ning Eesti Energia ei tohi omavoliliselt hinda tõsta. Eesti Energia juhatuse liige Margus Kaasik märkis, et analüüsis ette heidetud ristsubsideerimist firmas ei toimu. «Põlevkivi hind, elektrienergia suletud turu hind ja võrgutasud on Eestis riikliku kontrolli all – konkurentsiamet kooskõlastab hinnad ja kontrollib, et neis sisalduksid vaid vastava teenuse osutamiseks vajalikud kulud. Seega ettevõtte muud kulud ei mõjuta kuidagi tarbijate makstavat elektrihinda,» märkis Kaasik. Lawini advokaatide Toomas Luhaääre, Katrin Paasi ja Elo Tamme koostatud analüüs leidis, et olukord, kus 80 protsenti põlevkivi kaevandamisõigusest on ühe firma käes, rikub konkurentsireegleid. Advokaadid leidsid, et omades eelistatud juurdepääsu põlevkivile, saab Eesti Energia takistada konkurentide juurdepääsu toorainele. Advokaadid leidsid, et kõikidele võrdse ligipääsu tagamiseks tuleks kaevandusfirma lahutada Eesti Energiast. Advokaadid arvasid, et kui praeguse konkurentsireeglite rikkumise kohta esitada Euroopa Komisjonile kaebus, võib see halvemal juhul päädida nii Eesti riigi kui ka Eesti Energia trahvimisega. Viimase trahv võib küündida kuni miljardi kroonini. Eesti Energia Kaevanduste ASil on kasutada põlevkivivaru suurusega 381 miljonit tonni. Kui see korrutada eelmise majandusaasta keskmise hinnaga 174 krooni ja 11 senti tonnist, saame põlevkivi väärtuseks 66 miljardit krooni. See pole n-ö puhas raha, mis lebab maas, vaid väärtus, mis tuleb kaevandada ja müüa. Eesti Energia ise loeb kaeveõiguste väärtuseks null krooni. Diskussioon Eesti Energia käsutuses oleva põlevkivi ümber puhkes juba kevadtalvel, kui oli päevakorras energiafirma börsileminek. Juba siis küsisid asjatundjad, kas energiafirma tegelik väärtus ei peitu mitte põlevkivikaevandamise õiguses.

Autor: Andrus Karnau
Allikas: Postimees

Seadmed õlitehasesse

2010-10-26T19:50:00.001-07:00

Eesti Energia paigaldab õlitehasesse seadmeid

Delfi Majandus
26. oktoober 2010 13:53

LIITU DELFI POMMUUDISEGA
saada sõbrale e-mailiga
teade toimetajale
loe kommentaare (6)
prindi uudis

Foto: Andres Putting

Eesti Energia uue Enefit-280 tehnoloogiat kasutava õlitehase ehitus on jõudnud seisu, kus algab metallsõrestiku ehitus ja seadmete paigaldamine, teatas ettevõte.

Esimese seadmena tõstetakse oma kohale tehase südameks olev retort, mille projekteeris ja valmistas Eesti Energia Tehnoloogiatööstus.

Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive sõnul on põhiseadmeks oleva retordi valmimine oluline etapp uue õlitehase ehituses.

„170 tonni kaaluva 18 meetri pikkuse seadme valmimine Eesti Energia Tehnoloogitööstuses kinnitab, et Eestis on piisavalt kompetentsi ja kogemusi mastaapsete ja keeruliste tehnoloogiliste seadmete valmistamiseks,“ sõnas ta.

„Olukorras, kus maailma suurriigid alles teadvustavad, milline potentsiaal peitub põlevkivis ja sellest toodetud vedelkütustest, oleme meie juba mitme sammu võrra ees. Meil on töötav tööstus, parim võimalik tehnoloogia ning üsna pea ka uue põlvkonna õlitehas,“ kinnitas Sandor Liive.

Täna toodab Eesti Energia Õlitööstus aastas 1,4 miljonit barrelit erinevaid vedelkütuseid, millele uus õlitehas lisab ligi 2 miljonit barrelit. Aastas tarbib uus õlitehas 2,26 miljonit tonni põlevkivi tootes lisaks põlevkiviõlile ka 75 miljonit m³ uttegaasi, mis kasutatakse ära elektrienergia tootmiseks. Lisaks on tehasega integreeritud 35 MW auruturbiin elektritootmiseks, mis kasutab ära õlitootmisel tekkivat jääksoojust. Uue õlitehase kogumaksumuseks on ligi 200 miljonit eurot, tänaseks on lepinguid sõlmitud ca 150 mln euro ulatuses. Tehases saab tööd 80 eelkõige Ida-Virumaal elavat inimest.

Aktiivne tegevus käib ettevõtte teatel hetkel nii tänast õlitehast, kui ka uut Enefit-280 tehast teenindava kaasaegse vedelkütuste autolaadimissõlme ehitusplatsil.
Projekteerimisfaasist realiseerimisse on jõudmas õlitehase turbiinihalli ja alajaama ehitus, algamas on jahutusvee kanalite rajamine. Samuti rekonstrueeritakse tehase ja seda teenindavate objektide vahelised teed. Hetkel teostavad Enefit-280 töömaal tsiviilehitustöid Skanska EMV, YIT AS, Merko Ehitus AS, Kohimo AS.

Kuue kuuga on valminud uue õlitehase vundament ning rajatud 26 meetri kõrgune tehase südameks oleva retordi alus. Suuremõõdulise retordi transport Jõhvist Auverre algab 29. oktoobri õhtul ning vältab kuni kaks ööpäeva. Retordi paigaldamine on kavandatud 1. novembrile.

Eesti Energia langetas otsuse laiendada olemasolevat õlitööstust 2009. aasta mais, töödega alustati aasta hiljem. Esimene Enefit-280 põlevkiviõli tehas valmib 2012. aastal ning see kasutab senisest keskkonna- sõbralikumat, töökindlamat ja suurema ühikvõimsusega tehnoloogiat, mis on välja arendatud Eesti Energia ja rahvusvahelise insenerfirma Outotec koostöös.

Uue õlitehase ehitus on Eesti Energia hinnangul oluline samm kõrgekvaliteediliste vedelkütuste tootmise tööstuse loomisel Eestisse. Aastaks 2016 plaanib Eesti Energia välja arendada põlevkivi vedelkütuste tootmiskompleksi, kus toodetud vedelkütused oleksid kvaliteetsemad, kui seni toodetav põlevkiviõli ning neid saaks kasutada tänastele normidele vastava mootorikütusena.